Lüürika
-
Järgnev lugu on venelase Bulat Okutšava poolt kirjutatud
Mina ja sina, vend, jalaväes
On suvi parem kui talv
Me lõpetasime sõja
Me lõpetasime sõja
Me lõpetasime sõja
Võta oma mantel, lähme kojuSõda murdis ja pildus meid
Kuid tuli lõpp ka tal
Neli aastat ema ilma pojata
Neli aastat ema ilma pojata
Neli aastat ema ilma pojata
Võta oma mantel, lähme kojuTuhaks, langes tuhk me tänavatele
Aina uuesti, mu sõber.
Kuldnokkad need lahkusid
Kuldnokkad need lahkusid
Kuldnokkad läinud, naasesid.
Võta oma mantel, lähme kojuJa suletud silmadega sa
Magad vineeritähe all
Üles, üles, sõber sõdur
Üles, üles, sõber sõdur
Üles, üles, sõber sõdur
Võta oma, mantel, lähme kojuMis ütlen ma su kodustele?
Kuidas lese ees ma seista saan?
Vabandan et ellu jäin
Vabandan et ellu jäin
Vabandan et ellu jäin
Võta oma mantel, lähme kojuMe kõik samasugused sõja ohvrid
Nii Kindral kui ka Reamees
Kevad jälle maailmas
Kevad jälle maailmas
Kevad jälle maailmas
Võta oma mantel, lähme koju -
Ok
-
thats cool and all but who asked
-
See on aga poeem kirjutadud Thomas Moore poolt.
WHAT THE BEE IS TO THE FLOWERET?
He. —
What the bee is to the floweret
When he looks for honey-dew,
Through the leaves that close embower it,
That, my love, I’ll be to you.She. —
What the bank, with verdure glowing,
Is to waves that wander near,
Whispering kisses, while they’re going,
That I’ll be to you, my dear.She. —
But they say, the bee’s a rover,
Who will fly, when sweets are gone,
And, when once the kiss is over,
Faithless brooks will wander on.He. —
Nay, if flowers will lose their looks
If sunny banks will wear away,
’Tis but right that bees and brooks
should sip and kiss them, while they may.Ma tõlgiks aga originaalis on sõnade võlu tugevam. Inglise keel on foorumis lubatud siiski nagu ma aru saan.
@rutledge19 ütles Lüürika:
thats cool and all but who asked
Life is full of surprises, my friend.
-
me kolmekesi tuleme
lääne-saksamaalt
meil kaasas pudel puskarit
ja seljas automaat -
Henno Käo poolt kirjutatud laul
ELKNÜ Palve
Viiskümmend aastat Eesti NSV'l on tulnud muudkui käia õnne teel.
On aastad olnud rõõmuläikesed, kuid meie, me pole enam väikesed.Las jääda meile ka veidike võid ja sutsu seepi, ning vorsti kui võib.
Las jääda meile me mürgine tuul ja kroonu kiitmisest lõhkine huul.
Ja kroonu kiitmisest lõhkine huul.Meid kanti nagu sitta pilpa peal, ei lastud AIDSi haigestuda eal.
Ja öeldi olge ikka paikesed, kuid meie, me pole enam väikesed.Las jääda meile ka veidike võid ja sutsu seepi, ning vorsti kui võib.
Las jääda meile me suur perspektiiv ja kamba peale üks preservatiiv.
Ja kamba peale üks preservatiiv.Hulk aastaid reipalt hüüti loosungeid, nüüd Virumaal on palju kiilakaid.
On sulgedeta peagi tuikesed, kuid meie, me pole enam väikesed.Las jääda meile ka veidike võid ja sutsu seepi, ning vorsti kui võib.
Las jääda meile me mürgine tuul ja kroonu kiitmisest lõhkine huul.
Ja kroonu kiitmisest lõhkine huul.Nüüd kaovad letilt varsti leib ja sai. Siis imestame mis sest imest sai.
Võib-olla kaovad kuud ja päikesed, kuid meie, me pole enam väikesed.Las jääda meile ka veidike võid ja sutsu seepi, ning vorsti kui võib.
Las jääda meile me suur perspektiiv ja kamba peale üks preservatiiv.
Ja kamba peale üks preservatiiv. -
Järgmine luuleline pala on originaalis kirjutatud šoti luuletaja Robert Burnsi poolt. Lugu kannab nime "A Man's A Man" siin aga Eesti keelne tõlge Ralf Parve poolt.
Nii ja Naa
Kui võtta vaesust nii või naa,
Kas selles on siis häbi?
Peaasi, kui sa nii ja naa
Ei vea end elust läbi!
Kui mõelda asja nii ja naa:
On neid, kes vaeva näevad
Ja kulda selle eest ei saa,
Ent kuldseiks meesteks jäävad.Neil toit on tihti nii ja naa
Ja seljas lihtne vammus.
Alp ehib end küll nii, küll naa,
Käib siidis ja on rammus,
Kuid mõeldes asja nii ja naa:
Ei kassikuld veel ehi –
Seepärast õigeiks meesteks ma
Pean lihtsaid töökaid mehi.Seal ratsutab kord nii, kord naa
Me lord – too kergats kogu,
Kes väänab sõnu nii ja naa –
Ning ikkagi on togu.
Kas kaalud asja nii või naa –
Ei orden ega kannus
Meest arukamaks muuta saa,
Kel lollust tubli annus.Saab printsilt tiitli nii ja naa
Küll rüütel ja markiiski,
Kuid ausust neile nii või naa
Ei suuda anda siiski.
Sest võttes asja nii, küll naa –
On lihtne tiitleid kanda,
Kuid tõelist väärikust ei saa
Niisama lihtsalt anda.Kord jõuab aeg, kord nii või naa,
Kus kõikjal võrdne seadus
Peab maksma üle kogu Maa,
Ning arukus ja headus.
Aeg tuleb kord, kas nii või naa,
Kus mees peab mehest lugu.
Ja vendluses ning võrdsena
siis elab inimsugu. -
Miks
-
Jätkus veel William Butler Yeats'i luuletus "The Stolen Child"
Where dips the rocky highland
Of Sleuth Wood in the lake,
There lies a leafy island
Where flapping herons wake
The drowsy water rats;
There we've hid our faery vats,
Full of berries
And of reddest stolen cherries.
Come away, O human child!
To the waters and the wild
With a faery, hand in hand.
For the world's more full of weeping than you can understand.Where the wave of moonlight glosses
The dim grey sands with light,
Far off by furthest Rosses
We foot it all the night,
Weaving olden dances
Mingling hands and mingling glances
Till the moon has taken flight;
To and fro we leap
And chase the frothy bubbles,
While the world is full of troubles
And is anxious in its sleep.
Come away, O human child!
To the waters and the wild
With a faery, hand in hand,
For the world's more full of weeping than you can understand.Where the wandering water gushes
From the hills above Glen-Car,
In pools among the rushes
That scarce could bathe a star,
We seek for slumbering trout
And whispering in their ears
Give them unquiet dreams;
Leaning softly out
From ferns that drop their tears
Over the young streams.
Come away, O human child!
To the waters and the wild
With a faery, hand in hand,
For the world's more full of weeping than you can understand.Away with us, he's going,
The solemn-eyed:
He'll hear no more the lowing
Of the calves on the warm hillside
Or the kettle on the hob
Sing peace into his breast,
Or see the brown mice bob
Round and round the oatmeal chest
For he comes, the human child
To the waters and the wild
With a faery, hand in hand
From a world more full of weeping than he can understand -
Mõnel isikul ma vaatan on karantiin täitsa segi tõmmand jap..
-
Järgmiseks palaks on tublide lihttööliste laul kirjutatud John Grimshaw poolt 19.sajandi alguses. Lugu on ka võimalik kuulata.
The Hand-Loom Weaver's Lament
You gentlemen and tradesmen, as you ride about at will,
Look down on these poor people, it's enough to make you crill.
Look down on these poor people as you ride up and down.
I think there is a God above will pull your pride right down.Chorus (after each verse):
You tyrants of England! Your race may soon be run.
You may be brought unto account for what you've sorely done.You pull down our wages, shamefully to tell,
You go into the market and you say you cannot sell;
And when that we do ask you when these bad times may mend,
You quickly give an answer, “When the wars are at an end.”When we look on our poor children, it grieves our hearts full sore;
Their clothing it is torn to rags, and we can get no more.
With little in their bellies they to their work must go,
While yours do dress as manky as monkeys in a show.You go to church on Sundays but I think it's nowt but pride;
There can be no religion where humanity's thrown aside.
If there be a God in Heaven, as there is in the exchange,
Our poor souls must not come near there like lost sheep they must range.With the choicest of strong dainties your table's overspread;
With good ale and strong brandy you make your faces red.
You invite a set of visitors, it is your chief delight,
To put your heads together for to make our faces white.You say that Bonaparte has been the cause of all,
And that we should all have cause to pray for his downfall.
Well, Bonaparte is dead and gone and it is plainly shown
That we have bigger tyrants in Boneys of our own.So now, my lads, for to conclude and for to make an end,
Let's hope that we can form a plan that these bad times may mend.
So, give us our old prices, as we have had before,
and we can live in happiness and rub out the old score.@Kipto ütles Lüürika:
Mõnel isikul ma vaatan on karantiin täitsa segi tõmmand jap..
Ma olen olnud siin juba ammu enne karantiini.
-
Järgmine pala on traditsiooniline lugu, mille on Eesti keele tõlkinud Marko Matvere.
Amsterdami neiud
Need amsterdami neiud, tea, poiss, hästi meeles pea!
Need amsterdami neiud, tea, kõik tigedad ja riiakad!I'll go no more a rovin' with you fair maid.
A rovin', a rovin', since rovin' been my ru'in
I'll go no more a rovin' with you fair maid.Ma kutsusin ta kõndima, poiss, hästi meeles pea!
Mina kutsusin ta kõndima ei pidand pikalt jändamaTema silmad justkui tähed öös, poiss, hästi meeles pea!
Tema silmad justkui tähed öös ja vöör ja ahter heas koostöösTema käed kui valged liiliad, poiss, hästi meeles pea!
Tema käed kui valged liiliad neist ühe pihku püüdsin maKui käe tema ümber panin ma, poiss, hästi meeles pea!
Kui käe tema ümber panin ma, kus pistis äkki kilkamaMinu pähe maandus naagliraud, poiss, hästi meeles pea!
Minu pähe maandus naagliraud ja kuulsin veel: "Dis bin mein frau!"Üks hirmus koht Hollandimaa poiss, hästi meeles pea!
Üks hirmus koht Hollandimaa pead ettevaatlik olemaAmsterdami neiudNeed amsterdami neiud, tea, poiss, hästi meeles pea!
Need amsterdami neiud, tea, kõik tigedad ja riiakad!I'll go no more a rovin' with you fair maid.
A rovin', a rovin', since rovin' been my ruin
I'll go no more a rovin' with you fair maid.Ma kutsusin ta kõndima, poiss, hästi meeles pea!
Mina kutsusin ta kõndima ei pidand pikalt jändamaTema silmad justkui tähed öös, poiss, hästi meeles pea!
Tema silmad justkui tähed öös ja vöör ja ahter heas koostöösTema käed kui valged liiliad, poiss, hästi meeles pea!
Tema käed kui valged liiliad neist ühe pihku püüdsin maKui käe tema ümber panin ma, poiss, hästi meeles pea!
Kui käe tema ümber panin ma, kus pistis äkki kilkamaMinu pähe maandus naagliraud, poiss, hästi meeles pea!
Minu pähe maandus naagliraud ja kuulsin veel: "Dis bin mein frau!"Üks hirmus koht Hollandimaa, poiss, hästi meeles pea!
Üks hirmus koht Hollandimaa pead ettevaatlik olema -
kedagi ei koti lol ole vait
-
Järgmise loo leidsin raamatust kuidas kirjutada aega.
KUIDAS PORTRETEERIDA LINDU
Jacques PrévertKõigepealt maalida puur
mille uks on lahti
järgnevalt maalida
üht-teist rõõmsat
üht-teist lihtsat
üht-teist ilusat
üht-teist kasulikku
linnu jaoks
Seejärel asetada lõuend puu najale
aeda
parki
või metsa
peidus püsida puu taga
olla vait
ja vaga
Lind tuleb mõnikord kähku
aga tihti see palju aastaid nõuab
kuni ta pärale jõuab
Mitte kaotada julgust
oodata
oodata aastaid kui vaja
sest see kas ta tuleb kähku
või viivitab aastatepikkuse aja
ei ole sugugi sellega seoses
mis saab teosest
Kui lind siis tuleb
juhul kui ta tuleb
säilitada sügavaimat vaikust
oodata kuni lind läheb puuri
ja kui ta on puuris
sulgeda põgusa pintslitõmbega
õrnasti uks tema taga
siis aga
kustutada ükshaaval kõik trellid
silmas pidades et linnul ei puudutataks
ühtegi sulge
Järgnevalt maalida puu portree
ja valida linnule
ilusaim oks selt puult
maalida kas haljaid lehti ja lahedat tuult
päikesepihu
loomade häält ja suvelõõsas rohu häält
ja siis oodata kuni lind
nõuks võtab laulda
Kui ta aga ei laula
siis see on halb märk
märk et pilt on halb
aga kui ta laulab siis see on hea märk
märk et võite nüüd alla märkida oma nime
Üliõrnasti võite siis kitkuda välja
linnul ühe sule
ja kirjutada oma nime maalingule.Tõlkinud Ain Kaalep
kedagi ei koti lol ole vait
Ära iial vaidle lolliga nad. Veavad sind oma tasemele ja võidavad sind kogemusega. - Mark Twain
-
Järgmine katke on Lord Byroni luuletusest "Childe Harold's Pilgrimage" tegemist on neljanda osa "Canto The Fourth" 178. - 183. salmiga, kus läbiv teema on üksindus.
There is a pleasure in the pathless woods,
There is a rapture on the lonely shore,
There is society where none intrudes,
By the deep Sea, and music in its roar:
I love not Man the less, but Nature more,
From these our interviews, in which I steal
From all I may be, or have been before,
To mingle with the Universe, and feel
What I can ne'er express, yet cannot all conceal.Roll on, thou deep and dark blue Ocean—roll!
Ten thousand fleets sweep over thee in vain;
Man marks the earth with ruin—his control
Stops with the shore;—upon the watery plain
The wrecks are all thy deed, nor doth remain
A shadow of man's ravage, save his own,
When for a moment, like a drop of rain,
He sinks into thy depths with bubbling groan,
Without a grave, unknelled, uncoffined, and unknown.His steps are not upon thy paths,—thy fields
Are not a spoil for him,—thou dost arise
And shake him from thee; the vile strength he wields
For earth's destruction thou dost all despise,
Spurning him from thy bosom to the skies,
And send'st him, shivering in thy playful spray
And howling, to his gods, where haply lies
His petty hope in some near port or bay,
And dashest him again to earth:—there let him lay.The armaments which thunderstrike the walls
Of rock-built cities, bidding nations quake,
And monarchs tremble in their capitals.
The oak leviathans, whose huge ribs make
Their clay creator the vain title take
Of lord of thee, and arbiter of war;
These are thy toys, and, as the snowy flake,
They melt into thy yeast of waves, which mar
Alike the Armada's pride, or spoils of Trafalgar.Thy shores are empires, changed in all save thee—
Assyria, Greece, Rome, Carthage, what are they?
Thy waters washed them power while they were free
And many a tyrant since: their shores obey
The stranger, slave, or savage; their decay
Has dried up realms to deserts: not so thou,
Unchangeable save to thy wild waves' play—
Time writes no wrinkle on thine azure brow—
Such as creation's dawn beheld, thou rollest now.Thou glorious mirror, where the Almighty's form
Glasses itself in tempests; in all time,
Calm or convulsed—in breeze, or gale, or storm,
Icing the pole, or in the torrid clime
Dark-heaving;—boundless, endless, and sublime—
The image of Eternity—the throne
Of the Invisible; even from out thy slime
The monsters of the deep are made; each zone
Obeys thee: thou goest forth, dread, fathomless, alone. -
ma ei viitsi isegi lugeda seda tbh, mis selle kõige point on lol
-
@Kipto
See on lüürika, sellega öeldakse seda, mida sõnadega öelda ei saa. Mille "pointi" sa täpsemalt siit otsid? -
@Kipto fortnite
-
@StrikerEureka42 Mis on point toppida oma romantika or idk what it is "lüürika" asju Eesti minecraft serveri foorumisse kek
-
Minu ja minu hea sõbra poolt kirjutatud lugu šoti rahvalaulu põhjal.
Kati Võipõld
Ma olen palju näinud madrus
Ning armund olen ma
Ühte neidu kodu külas
Kõigist parem on taTa nimi Kati Võipõld
Ja ta teeb palju tööd
Ja ta vend on linnas moosekant
Kelle pükstel pole vöödRefrään:
Tal on kena kõht ja kena tald
Ja tal maitseb viin
Ta nimi Kati Võipõld
Ja ta võiks olla siinTa silmad on nii mustad
Kui tähti täis öö
Ja ta hinge õhk nii meeldiv
Kui üks lille odöörTa hääl on nii kähe
Kui vana grammofon
Ja kui ma jälle koju lähen
Minu põlvel ta onRefrään
Kui merelt tulen jällegi
Kauni palmi tal toon
Mille all ta mind oota võib
Kuni jälle kord koosTa saapad on nii suured
Kui vana karjamõis
Ja sukad on nii valged
Kui kullerkupu õisRefrään
Kui naiseks teda palusin
Ta naeris laial suul
"Oh jäta oma tembud poiss
Ei tule mina sul"Ta kõrtsist tuli tagasi
Alles koidu eel just
Kui kõrtsmik juba ammugi
Tal näidand oli ustRefrään
See poiss kes mu meheks
Saab ta olgu virk ja kraps
Ja kandku mind käte peal
Kuni raugeb tal jaksMa tütred talle sünnitan
Lüpsan lehmad teen võid
Ja seniks talle truuiks jään
Kuni pole paremaidRefrään
@Kipto ütles Lüürika:
@StrikerEureka42 Mis on point toppida oma romantika or idk what it is "lüürika" asju Eesti minecraft serveri foorumisse kek
Point on toppida oma lugusid võimalikult paljude inimeste silmade alla, et jõuaksin võimalikult paljude inimesteni, näiteks sinuni @Kipto , kui sind häirib, et seda just siit lugema pead võin sulle akna alla tulla.